10.00 käsitöölaat Sõpruse pargis, lastele töötoad
11.00 Türi puhkpilliorkestri kontsert Sõpruse pargis
13.00 puhkpilliorkester kontsert keskväljakul
15.00 Viljandi Muusikakooli puhkpilliorkestri kontsert Sõpruse pargis
17.00 Tõrva kultuurimaja juurest läbi Tõrva linna.
17.30 tantsu-, laulu- ja pillipidu Tõrva gümnaasiumi staadionil

Peo üldjuht Valdeko Kalamees
Info telefonil +372 525 1849 või e-mail: valdeko@torva.edu.ee

Pidu korraldavad Mulgi Kultuuri Instituut ja Tõrva linn

Järjekorras 23. rattaretk “Kuidas elad, Mulgimaa?” toimub 11.-13. mail 2012.

Retk algab ja lõppeb Karksi-Nuias. Külastame metsavennapunkrit ja Eesti-Läti piiri, Mulgimaa pealinna Abja-Paluoja. Kolme päevaga läbime marsruudi Karksi-Nuia – Lilli – Taagepera – Koorküla – Valgjärv – Helme – Kärstna – Ennuksemäe – Loodi – Heimtali – Abja-Paluoja – Halliste – Polli – Karksi.

Esimesel päeval on raja pikkus Karksi-Nuiast Koorküla Valgjärve äärde 66 km, teisel päeval läbime 80 km ja jõuame Heimtalisse, kolmandal päeval jääb sõita 63 km, et jõuda ringiga tagasi Karksi. Kokku oleme kolmel päeval ratastel 209 km.

Rattaretkel tutvume kohaliku kultuurilooga ja huvitavate keskkonnateemadega, meelt lahutavad Untsakad, Bombillaz, Vennad Johansonid jt.

Rohkem infot http://www.rattaretked.ee/2012a-retk.html

Seekordne Mulgi konverents plaanitakse pidada 20. – 21. aprill 2012. Esimesel päeval toimub konverents Karksi Valla Kultuurikeskuses. Teisel konverentsi päeval on huvilistel võimalus giidi saatel tutvuda Mulgimaa kihelkondadega.

Järjekorranumbriga seitsmenda mulgi konverentsi sõnumiks on KOOSTÖÖ PIIRKONNA ARENGUKS. Kui eelnevatel aastatel on konverentsi vedajaks olnud Mulgi Kultuuri Instituut (MKI), siis nüüd korraldatakse sündmus kahe organisatsiooni – MKI ja Mulgimaa Arenduskoja koostöös.

Konverentsile on oodatud paljude valdkondade esindajad. Arutelu all on mulgi keel ja kultuur; ettevõtlus Mulgimaal – selle konkurentsieeliste leidmine; Mulgimaa võimalused elu- ja töökohana; inimressurssi jaotus ja liikumine, Leader- strateegia elluviimine Mulgimaal.

Lisaks oma paikkonnas teada ja tuntud mulkidele on palutud huvitavaid esinejaid ka väljaspoolt – Andres Arrak räägib võimalikest Mulgimaa konkurentsieelistest, Rein Ahas mobiilsest positsioneerimisest. Hardo Aasmäe räägib projektist, mis tutvustab Mulgimaad läbi entsüklopeedilise väljaande. Mitmed kohalikud ettevõtjad arutlevad ettevõtluse võlude ja valude üle.

Oma häid kogemusi ühisturunduse ja ühistegevuse valdkonnas jagavad külalistena teised Leader- tegevusgrupid Eestist .
Kultuurialastest koostööpunktidest ja tulevikuplaanidest kõnelevad lisaks külalised Seto- ja Võromaalt ning Mulkide Selts.
Kõne alla tuleb kohaliku märgi teema. Konverentsi lõpus on avatud vaba mikrofon.

Käivad läbirääkimised Mulgimaa ettevõtjatega, et pakkuda võimalust konverentsi päeval reklaamida oma tooteid. Ettevõtjate huvi korral toimub näitus-müük kultuurikeskuse juures.

Moderaatorid on Hardo Aasmäe ja Piret Koorep. Hardo Aasmäe võtab konverentsi kokku ka nn väljastpoolt vaatleja pilguga.

Õhtul algusega kell 19.00 toimub Mulgi maarahva pidu ansambliga Lehmakommionud, kuhu on palutud kõik huvilised. Peoõhtul sisustavad vaheaegasid meie kihelkondade isetegevuslased.

21. aprill 2012 kell 10.00 stardivad bussiekskursioonid Mulgimaale algusega Karksi-Nuiast. Vastavalt eelregistreerunute soovile saab valida marsruuti Valgamaale Helme kihelkonda, Tarvastu kihelkonda ja Halliste-Karksi-Paistu kihelkonda.

Peatselt saab iga huviline Mulgi konverentsi kavaga tutvuda ja reisidele registreerida http://www.mulgikultuur.ee/ ja http://www.mulgimaaarenduskoda.ee/ veebilehtedel.
Ettevõtjad, kes on huvitatud enda esitlemisest ja osalemisest näitus-müügil, palun saata e-kiri mulgimaaarenduskoda@gmail.com või registreeruda telefonil 53 038 361 Piret Leskova.

Juubeliaastal tahab pealinnas asuv vabaõhumuuseum tulla rahvale veelgi lähemale, minnes ise külla Eestimaa eri paigusse, mis jäävad Tallinnast kaugemale. Muuseumi sooviks on tutvustada niihästi oma tegemisi kui ka kohalikku arhitektuuri- ja ajaloopärandit. Samas on see ka kui omamoodi tänuavaldus kohtadele, kust on omal ajal hooneid üle toodud või esemeid kogutud, pildistatud, joonistatud. Mulgimaa on vabaõhumuuseumit tublisti innustanud ja inspireerinud – juba 1950. aastate lõpus koostatud vabaõhuväljapaneku üldplaanis nähti ette ka Mulgimaa suurtalu hoonete ületoomine tervikliku kompleksina (koos sulastemajaga). 1960. aastal uuris siitkandi taluarhitektuuri põhjalikult vabaõhumuuseumi teadur, teenekas etnograaf Gea Troska, kelle ettepanekul valiti ületoomiseks Kerase häärber Penujal. Paraku on aeg teinud omad korrektiivid, mistõttu on kavandatud suurtalu hoonetest muuseumis praeguseks püstitatud vaid Abja vallast pärit Tõsta talu heinaküün. Küll aga on esindatud Mulgimaalt pärit rehemaja – 1860. aastatest pärit Ritsu väikekoha eluhoone Paistu valla Tinnukuru külast.

Üitsainus Mulgimaa on muuseumil ikka meeles püsinud. Eestimaa ehituspärandiga tegelejad oskavad hinnata siinsete suurtalude esinduslikke elamuid, mis andsid tunnistust linliku elulaadi jõudmisest külasse. Nende jõuline esiletõus Mulgimaal on kaude mõjutanud uute moodsate majade püstitamist mujalgi Eestis. Ja kuigi muuseumi uurijate põlvkond on vahetunud, äratab tugeva kohavaimuga Mulgimaa oma rikkaliku kultuuri- ja ehituspärandiga jätkuvalt imetlust ja lugupidamist.

17. märtsil pakub Eesti Vabaõhumuuseum siitkandi rahvale Karksi Valla Kultuurikeskuses hariva ja meelelahutuskliku kogupereürituse „Muuseum tuleb külla!”

Kell 15.30 alustavad päeva mängud lastele. Vabaõhumuuseumi Kuie koolimaja kenade koolipreilide juhatusel saab proovida endisaegsete talulaste laulu- ja osavusmänge.

Kell 16.00 kõneleb Mulgimaa taluarhitektuurist Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi. Tema eriliseks huviobjektiks on olnud suurtalude häärberid, mida ta on põhjalikult uurinud ning millest on välja antud kolm raamatut „Eesti taluhäärberid 1-3″. Uhkete häärberite kõrval saavad rikkalikult piltidega illustreeritud ettekandes tutvustatud ka muud põnevad Mulgimaa hooned ja nende lood, sealhulgas ka siinmail väheesinevad rehemajad.
Ettekannet toetab ja täiendab fotonäitus „Olid ajad, olid majad… Mulgimaa peegeldusi vabaõhumuuseumi välitöödelt 1960. aastatel”. Kultuurikeskuse sinises saalis saab näha ülesvõtteid ajast, mil muuseumi töötajad Mulgimaal muuseumisse üleviimiseks sobilikke hooneid otsisid. Praeguseks vaatab neilt piltidelt vastu juba mõneti kadunud maailm, seda suurem võiks olla kohaliku vaataja avastamisrõõm. Näitusega saab kultuurikeskuses tutvuda 1.-31. märtsini, 17. märtsil jagab lisaselgitusi Heiki Pärdi.

Kell 17.00 algab Vabaõhumuuseumi segakoori kontsert.

Maret Tamjärv

15. märtsil algusega kell 11.00 toimub Paistu koolis XVI Mulgimaa laste folklooripäev.
Folklooripäeva teemaks on Salme Vainlo raamatu „Mulgimaa võlu ja valu“ mulgi lugude interpretatsioon vabas valikus mulgi murdes.
Folklooripäeval esinevad lasteaialapsed ja algklasside õpilased.

Lisainfo:
Piia Mänd, Paistu kultuurijuht
Tel 56 674 401; kultuurijuht@hot.ee

Janne Järvelt, Mulgi Kultuuri Instituut
Tel 5400 5292; instituut@mulgikultuur.ee

Eesti Vabariigi laulupiiripost nr 1. Ilus, kuid väljamõeldud nimi. Seda ei sundinud välja mõtlema soov laulda teisiti kui teised, see sündis vajadusest katta suur tühik, mis meile jäi Vene ajast isamaaliste laulude laulmisel meie vabariigi aastapäeval. Kui laule sai veel poole suuga laulda, siis 24. veebruari jälgis KGB nii rangelt, et mõistlik inimene ei läinud vabadusega riskima. Kuulen jälle ja jälle lugusid isadest, vendadest, õpilastest, kes rebisid maha punalipu, panid vargsi püsti sinimustvalge ja pidid üsna pea aru andma, sest reetur, nagu ütleb anekdoot, ei laiselnud, ta kaebas esimesena.

Sinimustvalge taasilmumine kaheksakümnendate lõpul oli tõeliselt hingetäitev, õmblesin ise mitu lippu oma sugulastele ja käisin Pika Hermanni torni jalamil selle taasheiskamist vaatamas. Nüüd kus vabadus ja laulud on end meie südameisse paigastunud, ei ole kerge luua uut traditsiooni, minna lumisesse metsa laulma. Mõne päeva eest rääkisin Lilli mehe Enn Kanguriga ja ta ütles küsimata, et piirilaul on Lilli üks tähtsamaid üritusi. Oli väga hea tunne. Laulda piiril koos naabritega, kes elasid üle samasuguse hirmuaja kui meie, on midagi enamat kui laul. Laulul on pikk meelespidamine, kes ei unusta laulu, seda ei unusta ka laul.

Lilli küla, külamaja, Nava talu ja kõik teisedki talud kutsuvad teid 25. veebruaril Lilli. Esimene kogunemine on külamajas kell 11, järgmine Nava talu õuel kell 11.30. Edasi minnakse lipukolonnina piirile, kus võib laulda ja kõnesid pidada. Kohal on alatine esilaulja Erich Krieger, ansambel Pool Kuus ja tantsurühm Samm Sassis. Läbirääkimised käivad ka politsei- ja piirivalvekooriga Chorus Menticum Tartust, samuti naabritega Lätist. Piirilaul ei ole etendus ega mäng, see on iseolemine. Tunne, kuidas üks rahvas saab vabaks, on kordumatu. Seda tunnet ei saa korrata, seda tuleb kogu aeg tunda.

Jaak Kõdar
Lilli
Nava talu

29. jaanuaril korraldab Abja Vallavalitsus koostöös Abja Gümnaasiumiga III Mulgi Suusamaratoni Abja-Paluojal.
Rohkem infot www.abja.ee/ul/III_Mulgi_Suusamaraton.pdf

2012. a 19. mail toimub muuseumiöö teemal „Öös on kino“. Sellega seoses kutsub Mõisaküla muuseum kirja panema mälestusi Mõisaküla kinost, seal näidatud filmidest, oma filmielamustest jne. Ootan teie meenutusi 1. maini 2012. a.

Kirju võib saata posti teel muuseumi aadressil Jaan Sihveri tn 4, Mõisaküla või e-postiga aadressil muuseum@moisakyla.ee. Samuti võtan kirjapandut vastu kohapeal.

Kõigi osalejate vahel loosime muuseumiööl välja auhinna, selleks palun kirjale lisada aadress või kontakttelefon. Samas ootan annetusena muuseumile ajakirju „Kino“ ja „Ekraan“, mida omal ajal oli võimalik kinost osta ja filmikuulutusi või plakateid.

Info muuseumi tel 435 5607 Anu Laarmann, muuseumi juhataja.

Nava Lava on juba kuus suve järjest pakkunud ühe algupärase mulgikeelse näitemängu. Need kõik on ka DVD plaatidele jäädvustatud. Karksi valla Kultuurikeskus pakub ühel pimedal talvenädalal heita pilk kõigisse lavatükkidesse, iga päev üks näidend. Arvame, et sobiv aeg on 23. – 28. jaanuar, igal õhtul algusega kell 18.00.
23. jaanuar „KOLM RISTI“
24. jaanuar „MUINASSAAR“
25. jaanuar „ JUKRA“
26. jaanuar „ KÕIK LÄHEB MÖÖDA“
27. jaanuar „RAUKSI TALU LUGU“
28. jaanuar „VÄIKE KANGE MULGI NAINE“

Ootame teid tasuta teatrisse. Salvestistel mängivad ju meie tuntud näitlejad Arvo Raimo, Raivo Adlas, Lembit Eelmäe, Luule Komissarov, Riho Rosberg, Liisa Hirsch, Aire Pajur, isetegevuslased Alli, Age ja Lii Laande, Heino Rull, Ly Laanemets, Kai Kannistu, Riho Rull, segakoor “Kaja”, ansambel “Pool kuus” ja mis kõige vahvam – meie lapsed. Tulge üksi või kateksi või kogu pere, klassi või kooliga. Näidendid on seda väärt, et neid uuesti vaadata.
Rohkem infot www.kultuurikeskus.karksi.ee

Neljapäeval, 29. detsembril 2011 avatakse TARVASTU MUUSEUM.
Rongkäik Tarvastu kiriku juurest muuseumi pidulikule avamisele algab kell 15.00
Info telefonil 436 6262