Tõrvas toimub 51. Jüriöö orienteerumisjooks

17. aprillil toimub Tõrva linnas ülevabariigiline orienteerujate igakevadine võistlusüritus. Tegemist juba 1960. aastal alguse saanud orienteerumisüritusega.

Traditsiooniline tõrvikutega rongkäik algab 17. aprilli õhtul kell 20.00 Tõrva Gümnaasiumi juurest, suundudes Sõpruse parki Tõrva kesklinnas. Võistluse avamisele on oodatud sõna võtma Eesti Orienteerumisliidu president Urmas Klaas, Eestimaa Spordiliit Jõud peasekretär Tarmo Volt, Tõrva linnapea Agu Kabrits ja teised.

Võistluse ühisstart antakse Sõpruse pargis kell 21.30. Esimesed võistlejad lõpetavad orienteeruvalt 18. aprilli esimestel tundidel.
Rändauhinna „Kalevipoeg kivi viskamas“ saab aastaks enda valdusesse võistluse absoluutklassi võitja võistkond.

Tõrva abilinnapea ja ürituse ühe korraldaja Maido Ruusmanni sõnul on 51. Jüriöö orienteerumisjooksu puhul tegemist ühe suurima orienteerujate mõõduvõtmisega Eestis.
Orienteerumisvõistluse läbiviijateks on Tõrva Linnavalitsus, Valgamaa Spordiliit, orienteerumisklubi Käbi ja Tõrva Spordiselts. Võistluse peakorraldajaks on Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös Eesti Orienteerumisliiduga.

Nava Lava

Algupäraste Mulgimaaga seotud mulgikeelsete näidendite esitamine täiskasvanuile ja lastele

Senini on mängitud seitse täispikka näidendit, mis kõik on tõsielulise alusega ja seotud inimestega, kes elavad Mulgimaal ning on jätnud jälgi mulgi traditsioonidesse ja loomesse.

Kolm esimest näidendit “Kolm risti “, “Muinassaar” ja “Jukra” olid Nava talust ja siin elanud inimeste keerukast saatusest. “Kõik läheb mööda” kõneles Lilli küla kultuurielust 100 aastat tagasi, mil valmis ka Taagepera loss. “Rauksi talu lugu” rääkis küüditamisest, metsavendadest ja tugevate taluperede hävimisest. Mullu mängitud “Väike kange mulgi naine” aga jutustas Mulgimaal sündinud ja kasvanud naiskirjanikust ja poliitikust Hella Wuolijoest. Aastal 2012 oli kavas näidend armastatud näitlejast ja kirjanikust Lembit Eelmäest, kelle viimane täispikk lavaroll oli aastal 2008 Nava Laval, kus ta näidendis “Jukra “ mängis taevameest. Tema partner Põrgumees oli Raivo Adlas.

Igal aastal mängitakse ka üks algupärane lastenäidend. Mullu oli selleks „Jäätise kuningriik“, mille valmimist toetas jäätisepeol jagatud jäätisega ka Läti Ruhja jäätisevabrik. Tänavu on lastele kavas algupärane näidend “Paganad ja paganapaganad”, mis põhineb Mulgimaa ja Karksi kandi vanapaganalugudel ja kannab ka kogu festivali vaimu, oli ju Lembit Eelmäe Eesti lavade tuntuim vanapagan.

Kõigi seniste Nava Lava festivalidel etendunud näitemängude autorid on olnud Jaak Kõdar ja/või Silvia Soro („Väike kange mulgi naine“ – autor, ülejäänud näidendite puhul dramaturgitöö) . Lavastanud on Alli Laande (Kolm risti), Mati Põldre (Munassaar) ja Silvia Soro (Jukra, Kõik läeb mööda, Rauksi talu lugu, Väike kange mulgi naine.)

Mulgi konverents

Mulgi konverentse on seniajani peetud seitse ja need kõik on olnud rahvarohked ning huvitavad. Esimese konverentsi olemus oli teaduslik, pakkudes avalöögiks head ülevaadet hetkeolukorrast ja uurimustest ning ettekanded on kokku koondatud Mulgi Kultuuri Instituudi toimetistes nr 1.

Teine konverents koondas oma tähelepanu Alistegunde ehk Halliste ja Karksi kihelkonnale. Suurem rõhk oli muusikal ja tantsul.

Kolmas konverents süvenes rohkem mulgi keele ja meelsuse propageerimisele.

Neljas mulkide kokkuistumine oli jälle laiahaardeline tulevikuvaatamisel ja plaanide tegemisel.

Mulgi V Konverents toimus 1. märtsil 2008 Mustla Rahvamajas. Konverentsi seekordne teema on mulgi keele ja kultuuri õpe ja õpetamine.

VI Mulgi Konverents peeti 14. märtsil 2010 Abja Kultuurimajas. Teemaks turism Mulgimaal.

VII Mulgi konverents “Ütenkuun Mulgimaal” leidis aset 20. – 21. aprill 2012 Karksi-Nuia kultuurikeskuses. Konverentsi sõnumiks oli “Koostöö piirkonna arenguks”. Kui eelnevatel aastatel on konverentsi vedajaks olnud Mulgi Kultuuri Instituut, siis nüüd korraldati sündmus kahe organisatsiooni – MKI ja Mulgimaa Arenduskoja koostöös.

Mulgi Pidu

Mulgi pidude traditsioon sai alguse 2010. aastal, mil esimene Mulgi laulu- ja tantsupidu peeti Karksi-Nuia lossivaremetes

05. juunil 2010. Pidu sai uus ja uhke ning kohale tuli üle 2000 esineja ja pealtvaataja. Peo pääjuht oli Laande Alli.

II Mulgi pidu leidis aset 09. juunil 2012 Tõrva Gümnaasiumi staadionil. Päev algas laada ja puhkpilliorkestri kontserdiga ning päädis pika rongkäigu ja ilusa peoga. Tantsu-ja laulupeo üldjuht oli Valdeko Kalamees.

Folklooripäev

Mulgimaa laste folklooripäev on kõige pikema traditsiooniga mulgi kultuuri üritus. 2012 aasta seisuga on aset leidnud 16 laste folklooripäeva.

Folklooripäeva eesmärgiks on hoida Mulgimaa folkloor ja pärandkultuur au sees ning kanda seda edasi laste kaudu.

Folklooripäeva algatajaks on ja pikaaegseks eestvedajaks on olnud Alli Laande.

Ajalugu

Mulgi Kultuuri Instituudi asutamine

Esmane nimi: Mulgi Instituut
Asutamise aeg: 07. juuni 1996 a.
Asutamise koht: Viljandi

Asutajaliikmed:
1. Mulkide Selts: esindaja Mulkide Seltsi vanem Kaupo Ilmet
2. Mulkide Selts Tallinnas: esindaja vanem Ülo Ruubel
3. Viljandi Maavalitsus: Esindaja maavanem Helir-Valdor Seeder
Mulgi Instituudi nõukogu – Valdek Mikkal, Ülo Mallene, Ülo Ruubel, Kaupo Ilmet, Edurd Vääri, Aarne Toomsalu, Enn Siimer, Linda-Maria Arro ja Helir-Valdor Seeder.
Mulgi Instituudi nõukogu esimees: Valdek Mikkal (Mulkide Selts Tallinnas)
Nõukogu aseesimehed: Eduard Vääri ja Linda-Maria Arro
Nõukogu revisjonikomisjon: Ene Vaksmaa, Meeta Meltsas ja Asta Kurik
Tolleagne põhikiri saadaval Mulgi Tääbekambris ja Mukide Almanakis nr 7

Mulgi Kultuuri Instituudi teine tulemine

1999 aastal reorganiseeriti umber Mulgi Instituudi töö, kuna tegevus tolleaegsel kujul oli soikunud. Moodustati Mulgi Kultuuri Instituut, mille osanikeks on ajaloolise Mulgimaa 5 kihelkonna praegused omavalitsused:

1. Halliste vald
2. Abja vald
3. Mõisaküla linn
4. Paistu vald
5. Tarvastu vald
6. Karksi vald
7. Helme vald
8. Tõrva linn
9. Põdrala vald

Mulgi Kultuuri Instituudi kolmas tulemine

31. jaanuar 2002 a. koosolekul Viljandi Maavalitsuses tõdeti et MKI ei ole toiminud nii nagu soovitud oli. Tegevjuht on jäetud üksi toimetama, kellegagi pole asju arutada ja puudub ka piisav rahatus. Koosoleku tulemusena ei lõpetatud aga MKI tegevust vaid otsustati edasi tegutseda ning laiendati MKI tegevtoimkonda. Tegevdirektor Kalle Gastonile asusid sisulist tööd appi tegema:
1. Madis Arukask (Viljandi Kultuurikolledz)
2. Ene Lukka (Viljandi Kultuurikolledzi pärimuskultuuri õppejõud)
3. Andres Rõigas (Viljandi Maavalitsuse planeerimistalituse peaspetsialist)
Tähtsaim eesmärk ”kolmandal katsel” oli koostöö teiste mulkide seltsidega Eestis ja välismaal, mulgi keele ja kultuuri õpetamise alustamine Viljandi Kultuurikolledzis ja mulgiaineliste muistendite tutvustamine Mulgimaa koolides.
Plaaniti luua Mulgi Nõukoda, kuhu oleks kuulunud kõikide mulkide seltside esindajad, mulgi kultuuri huvilised ja toetajad
Pikem artikkel sellest Mulkide Almanakis nr 12.

MKI juhatus alates 11. mai 2004

Mulgi Kultuuri Instituudi üldkoosolekul 11. mail 2004 a. otsustati seoses juhatuse tähtaja möödumisega kutsuda tagasi juhatuse liikmed: Mati Ilisson, Aino-Merike Pilt, Edgar Umblia, Peeter Rahnel, Peeter Murrik, Asta Jaaksoo, Helve Hrabrova, Hilda Kopra, Lea Vendik ja Toivo Põldma.
MKI juhatuse uuteks liikmeteks määrati :
1. Alli Laande
2. Terje Jaakso
3. Kalle Gaston
Juhatuse esimeheks valiti Alli Laande

MKI juhatus alates 12. märts 2007

1. Kristel Habakukk – juhatuse esimees
2. Triinu Menning
3. Andres Saarep

MKI juhatus alates 12. märts 2011

Vaike Rajaste – juhatuse esimees

MKI juhatus alates 05. oktoober 2011

Janne Järvelt – juhatuse esimees

MKI vanem

Alates 2011. aastast valitakse instituudile osanike seast üheks aastaks vanem, kes esindab Mulgi Kultuuri Instituuti ning otsustab koos juhatajaga instituudiga seotud küsimusi.

2011 Arvo Maling

2012 Agu Kabrits

2013 Erich Palm

Saatesari “Säärased mulgid” ETV2-s

Kuidas saab üks rahvas endale nime? Miks kunagisel Liivimaal hakati mulke just mulkideks nimetama ja kes need mulgid on?

Vaatab mulgi peremees pikse poolt puruks löödud jämedat kuuske ja ütleb: “Jõudu sul om, a rahha sul põle!”

Mõisakülas elav Uno on aga kindel, et ta ei ela mitte ääremaal, vaid tegutseb oma metalliöötlemisseadmete firmaga üsnagi Euroopa keskpaiga lähedal.

Uurime ja avastame ilma ning Mulgimaa inimesi koos Tõrvas elava ja ennast Helme mulgiks kutsuva Milvi Kalpusega. Juba 56 aastat on nad Antsuga koos elanud ning nii lapsi kui ka lapselapsi ja lapselapselapsi mulgimeelseteks kasvatanud.

2012. aasta suvel Mulgimaal filmitud neljaosaline mulkidest kõnelev saatesari “Säärased mulgid” on taas eetris ETV2-s kolmapäeviti kell 20.30, kordus reede hommikul kell 08.30.

Sarja autor Silvia Karro, režissöör Olga Käo, operaator Peeter Tungal, helirežissöörid Rein Fuks ja Peeter Roos, monteerija Kalle Käärik.

Saated on järelvaadatavad ka ERR’i kodulehel.

Saatesari valmis Mulgi Kultuuri Instituudi ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös.

Mulgimaa Uhkuse auhinna pälvisid Asta Jaaksoo ja Kaupo Ilmet

19. aprillil VIII Mulgi konverentsil Heimtalis anti üle teist korda Mulgimaa Uhkuse auhind.

Sel aastal oli auhinna saajaid kaks – kauaaegne mulgi keele õpetaja ja August Kitzbergi muuseumi rajaja, pr Asta Jaaksoo ning Mulkide Seltsi vanem ja Mulgi Kultuuri Instituudi (end Mulgi Instituut) üks asutajaliikmetest, hr Kaupo Ilmet.

Auhinnale esitaja kirjeldas Asta Jaaksoo’d järgmiselt:

Eelmise sajandi 100 suurmehe hulka kuuluva rahvakirjaniku, Eesti Ajakirjanike Liidu auliikme August Kitzbergi tubamuuseumi rajaja, kirjanikuhärra põlistaja, A. Kitzbergi matkaradade looja ja retkejuht, parim A. Kitzbergi lugude ja arhailise mulgi keele keelejuht, mulgi keele õpetaja, mulgi keele sõnastiku ja aabitsa kaasautor, parim kirjasaatja Eesti Rahva Muuseumis, mitmekümne aasta jooksul kultuuri- ja loodushuvilistele A. Kitzbergiga seotud paikade tundmaõpetaja, A. Kitzbergi nimelise Loodussõprade Seltsi looja, kohalikus kõnepruugis ka “Kitzbergi pruudina” tuntud.

Asta Jaaksoo lugu lugedes näeme, et ta on sündinud – kasvanud ja tegutsenud kogu elu Mulgimaal. Mulgi keele sai Asta kaasa hällist. Asta Jaaksoo on mulgi rahvariietes esinenud kõikidel väärikamatel ettevõtmistel vallas ja esindades Mulgimaad Eestis (televisioonis, filmis, vastuvõttudel). Valdab mulgi keelt peensusteni. On olnud mulgi keele õpetajaks Halliste koolis, Abjas, Penujas. Andnud hindamatu panuse mulgi keele sõnastiku koostamisel (kadunud prof Vääri hinnangul). Tänuväärset tööd teeb Asta Jaaksoo noortega, koolilastega, keda Asta juhendab matkaradadel mulgi keeles ja mulgi lugudega. Tänaseks on avatud mulgi kultuuripärandi rajad.

Kaupo Ilmet on juurte poolest Helme mulk ja aktiivselt osa võtnud Mulkide Seltsi tegevusest selle taasasutamisest peale (1990). Mulkide Seltsi vanemaks valiti juba 19 aastat tagasi. Toetab väga kogukondade tegevust mulgimurde levitamisel ja õpetamisel. Teeb aktiivselt kaastööd seltsi iga aastasele väljaandele Mulkide Almanak, on olnud viimased aastad peatoimetaja. On aidanud kaasa mulgikeelsete trükiste väljaandmisele. Kõikidel üritustel kannab uhket mulgi kuube ja kaabut.

Palju aastaid on pidanud sidet Mulkide Seltsiga Torontos. Võtab aktiivselt osa kõikidest seltsi üritustest ja on osalenud mõlemal mulkide laulu-ja tantsupeol. Kiidab heaks ja aitab kaasa murderingide tööle. On hakanud kirjutama ja koguma Mulkide Seltsi ajalugu. Aitab kaasa mulkide elulugude kogumisele. Tänu tema toetusele on Mulkide Selts välja andnud viimastel aastatel trükisena “Mulgikiilsid ütlemisi” 2 vihikut, luulekogu “Ilu ja valu”, “Laule mulkidele”, mulgikeelne aabits “Mulgi keelen ja meelen”. Mitmed aastad anti välja mulkide ajalehte.

Auhinna saajad pälvisid tänukirja, Anu Raua autorivaiba ja rahalise stipendiumi 300 EUR.

Mulgimaa lipukavand on selgunud

VIII Mulgi konverentsil Heimtalis kuulutati välja Mulgimaa lipukonkursi võitja, milleks osutus lõppvooru jõudnud lipukavand number kaks – punane kaaruspael viie sõlmega, mis tähistavad viite Mulgimaa kihelkonda. Lipu põhitooniks on linaõie sinine, must sümboliseerib maad ja valge valgustatust, ausust.

Lõppvooru valiti Mulgimaa omavalitsuste eelistuste põhjal viis kavandit, milledest rahvahääletuse tulemusena selgus võidukavand. Hääletada sai 15. aprillini instituudi e-maili või postiaadressile. Kokku laekus konkursile 61 lipukavandit 31-lt esitajalt.

Autor kirjeldab lipukavandit järgnevalt:

Must – maa, Sakala kõrgustik oma mägede ja kuulsate orgudega;

Valge – valgus, valgustatud tee, hingesära, ausus;

Punane – kaaruspael, kõige tuntum (ja ainulaadne Eestis) Mulgimaa sümbol;

Viis sõlme – viis kihelkonda:

Tarvastu

Paistu

Halliste

Karksi

Helme

Ühtsus, omavaheline suhtlus ja suhestumine

Seotus – pere, kaubandus ja kultuur

Ristuvad saatused

Kaitse – punane ring

Sinine – linaõie värv, jõed ja järved;

Kuldlõige – harmoonia, püüdlused, unistused, jõukus.

Lipukavandi autor, mulgi juurtega Tõnno Habicht, pälvis instituudilt rahalise preemia ja tänukirja. Rahalise preemia pälvisid ka teised esiviisikusse jõudnud lipukavandite autorid – Asko Künnap (kavand nr 3), Inga Jalandi (kavand nr 4) ning Silvi Virkepuu (kavand nr 5). Mulgi Kultuuri Instituut tänab kõiki konkursil osalejaid!

Loe kavandite ja valimise kohta lähemalt siit.

Mulgimaa koolilaste teadmisteproov toimus Karksi-Nuias

Kolmapäeval, 24 aprillil algusega kell 10 toimus Karksi-Nuias August Kitzbergi nimelises Gümnaasiumis Mulgimaa koolilaste teadmisteproov “Nupute vällä!”.

Teadmisteproovi mõte on tutvustada ja populariseerida Mulgimaad ja kohalikku kultuuri ning õhutada lapsi nende teemade vastu enam huvi tundma.

Päev algas Kitzbergi Gümnaasiumi direktori Jaak Israeli ja Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja Janne Järvelti tervitussõnadega. Väikese mulgikeelse Kitzbergi näidendiga tervitas ka Kitzbergi gümnaasiumi folklooriring Ilse Israeli juhendamisel.

Osalesid Mulgimaa koolide 4. – 9. klasside lapsed, üheksa võistkonda neljast erinevast koolist – Hallistest, Tarvastust, Abjast ja Karksi-Nuiast.

Küsimused olid seotud Mulgimaa, mulgi keele ja kultuuri ning siit pärit tuntud inimestega.

Mõõtu võeti kahes vanuserühmas. Vanematest (7.- 9. klass) tuli võitjaks A. Kitzbergi nim Gümnaasiumi võistkond “Mulk om mulk” kuhu kuulusid Greete-Caisa Allik, Berit Tugi, Hanna-Lauren Loit ja Eero Maling. Noorematest (4.-6. klass) saavutasid esikoha Tarvastu Gümnaasiumi “Tarvastu targad” kuhu kuulusid Külly Jõgi, Kristiina Koltsova, Kristi Nukka ja Kirsti Poe.

Žüriisse kuulusid Alli Laande, Janne Järvelt, Kai Kannistu ja Kristi Ilves. Teadmisteproovi viis läbi Kristi Ilves, korraldas Mulgi Kultuuri Instituut.

Korraldajad loodavad, et Mulgimaa laste mõõduvõtt teadmistes kujuneb toredaks traditsiooniks.