Nava Lava

Algupäraste Mulgimaaga seotud mulgikeelsete näidendite esitamine täiskasvanuile ja lastele

Senini on mängitud seitse täispikka näidendit, mis kõik on tõsielulise alusega ja seotud inimestega, kes elavad Mulgimaal ning on jätnud jälgi mulgi traditsioonidesse ja loomesse.

Kolm esimest näidendit “Kolm risti “, “Muinassaar” ja “Jukra” olid Nava talust ja siin elanud inimeste keerukast saatusest. “Kõik läheb mööda” kõneles Lilli küla kultuurielust 100 aastat tagasi, mil valmis ka Taagepera loss. “Rauksi talu lugu” rääkis küüditamisest, metsavendadest ja tugevate taluperede hävimisest. Mullu mängitud “Väike kange mulgi naine” aga jutustas Mulgimaal sündinud ja kasvanud naiskirjanikust ja poliitikust Hella Wuolijoest. Aastal 2012 oli kavas näidend armastatud näitlejast ja kirjanikust Lembit Eelmäest, kelle viimane täispikk lavaroll oli aastal 2008 Nava Laval, kus ta näidendis “Jukra “ mängis taevameest. Tema partner Põrgumees oli Raivo Adlas.

Igal aastal mängitakse ka üks algupärane lastenäidend. Mullu oli selleks „Jäätise kuningriik“, mille valmimist toetas jäätisepeol jagatud jäätisega ka Läti Ruhja jäätisevabrik. Tänavu on lastele kavas algupärane näidend “Paganad ja paganapaganad”, mis põhineb Mulgimaa ja Karksi kandi vanapaganalugudel ja kannab ka kogu festivali vaimu, oli ju Lembit Eelmäe Eesti lavade tuntuim vanapagan.

Kõigi seniste Nava Lava festivalidel etendunud näitemängude autorid on olnud Jaak Kõdar ja/või Silvia Soro („Väike kange mulgi naine“ – autor, ülejäänud näidendite puhul dramaturgitöö) . Lavastanud on Alli Laande (Kolm risti), Mati Põldre (Munassaar) ja Silvia Soro (Jukra, Kõik läeb mööda, Rauksi talu lugu, Väike kange mulgi naine.)

Mulgi konverents

Mulgi konverentse on seniajani peetud seitse ja need kõik on olnud rahvarohked ning huvitavad. Esimese konverentsi olemus oli teaduslik, pakkudes avalöögiks head ülevaadet hetkeolukorrast ja uurimustest ning ettekanded on kokku koondatud Mulgi Kultuuri Instituudi toimetistes nr 1.

Teine konverents koondas oma tähelepanu Alistegunde ehk Halliste ja Karksi kihelkonnale. Suurem rõhk oli muusikal ja tantsul.

Kolmas konverents süvenes rohkem mulgi keele ja meelsuse propageerimisele.

Neljas mulkide kokkuistumine oli jälle laiahaardeline tulevikuvaatamisel ja plaanide tegemisel.

Mulgi V Konverents toimus 1. märtsil 2008 Mustla Rahvamajas. Konverentsi seekordne teema on mulgi keele ja kultuuri õpe ja õpetamine.

VI Mulgi Konverents peeti 14. märtsil 2010 Abja Kultuurimajas. Teemaks turism Mulgimaal.

VII Mulgi konverents “Ütenkuun Mulgimaal” leidis aset 20. – 21. aprill 2012 Karksi-Nuia kultuurikeskuses. Konverentsi sõnumiks oli “Koostöö piirkonna arenguks”. Kui eelnevatel aastatel on konverentsi vedajaks olnud Mulgi Kultuuri Instituut, siis nüüd korraldati sündmus kahe organisatsiooni – MKI ja Mulgimaa Arenduskoja koostöös.

Mulgi Pidu

Mulgi pidude traditsioon sai alguse 2010. aastal, mil esimene Mulgi laulu- ja tantsupidu peeti Karksi-Nuia lossivaremetes

05. juunil 2010. Pidu sai uus ja uhke ning kohale tuli üle 2000 esineja ja pealtvaataja. Peo pääjuht oli Laande Alli.

II Mulgi pidu leidis aset 09. juunil 2012 Tõrva Gümnaasiumi staadionil. Päev algas laada ja puhkpilliorkestri kontserdiga ning päädis pika rongkäigu ja ilusa peoga. Tantsu-ja laulupeo üldjuht oli Valdeko Kalamees.

Folklooripäev

Mulgimaa laste folklooripäev on kõige pikema traditsiooniga mulgi kultuuri üritus. 2012 aasta seisuga on aset leidnud 16 laste folklooripäeva.

Folklooripäeva eesmärgiks on hoida Mulgimaa folkloor ja pärandkultuur au sees ning kanda seda edasi laste kaudu.

Folklooripäeva algatajaks on ja pikaaegseks eestvedajaks on olnud Alli Laande.