Mulgikultuur

Marsruudid

  • VI Õisu sepikoda – Õisu mõis – matkarada – Halliste – Kosksilla – Abja-Paluoja – Penuja

    1. Õisu sepikoda Õisu mõisa tänaseni heas korras sepikoda on ehitatud 1893. aastal vana sepikoja kohale. Endine sepikoda jäi areneva mõisa vajadustele kitsaks ja nii rajatigi Õissu tolle aja üks suuremaid sepikodasid Eestis. Töökohad loodi kehele sepale. Sellest annavad peale sepikoja ruumikuse tunnistust ka kaks kollet ääsil ja kaks lõõtsa pööningul. Sepikojas ja sepapere eluruumides […]

  • V Lilli – Karksi – Kärstna – Riidaja – Leebiku– Pikasilla

    1. Lilli – Ungurini piiripunkt Tee mis kulgeb Karksi-Nuiast Lilli külla ja sealt edasi Ruhja on ilmselt väga vana – juba 13. sajandil kasutati seda sõjateena. Edaspidi pidas selle tee kaudu Mulgimaa rahvas ühendust Riiaga. Laulva revolutsiooni ajal lookles siit Balti kett. Seda meenutab mälestuskivi Lilli küla teeristil. Karksi vald ja Nauksene vald Lätimaal avasid […]

  • IV Heimtali – Sinialliku – Loodi – Sultsi – Tuhalaane – Polli – Karksi-Nuia

    1. Heimtali koduloomuuseum Vanas koolimajas asub kunstnik Anu Raua eestvedamisel loodud Heimtali koduloomuuseum. 2009. aasta kevadel kinkis Anu Raud oma muuseumi koos sealsete kogudega Eesti Rahva Muuseumi vahendusel riigile. Muuseumis on ligikaudu 7000 eset, sealhulgas kindad, saja aasta tagune klassitoa sisutus, pildid ja raamatud. Võimalik on tutvuda täiusliku koguga rahvusliku käsitöö näidistest. Laste mängutoas ootab […]

  • III Helme-Lõve-Kärstna-Loodi

    1. Helme vt marsruut 1 2. Lõve (Lauenhof) mõisast on varasemaid andmeid 16. sajandi keskpaigast, mil ta kuulus Helme mõisa koosseisu. Eraldi mõisast võib rääkida alates 1718. aastast. Siis ehitati eraldi välja mõisasüdame hooned. 1750ndatel läks mõis von Anrepite aadliperekonnale, kelle kätte ta jäi kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Tõenäoliselt 1760-70. aastatel ehitati mõisa hooned esinduslikult […]

  • II Tõrva – Pikassilla – Suislepa – Tarvastu – Mustla – Pulleritsu – Holstre

    1. Tõrva vt. marsruut 1 2. Pikassilla Pikassilla on vana teedesõlm, Mulgi- ja Vana-Tartumaa piir ning Väikese Emajõe sillakoht. Pikassillat mainitakse legendaarseks saanud J. Adamsoni laulus „Üitsainus Mulgimaa“. Pikassillas on peetud keskajal orduvõimude ja Tartu piiskopi vahelisi nõupidamisi. Sildu üle Väikese-Emajõe on läbi ajaloo ehitatud ja lõhutud mitmeid. Praegune sild valmis 1958. aastal. Pikasillas on […]

  • I Hummuli-Tõrva – Ala – Taagepera – Karksi-Nuia – Abja – Mõisaküla

    1. Hummuli Hummuli kuplistik võtab enda alla Väike-Emajõe ja Õhne jõe vahelise ala. Kõrgemad kuplid ja seljakud tõusevad 120 meetrit ümp. Kõrgendike vahel on lohke, nende põhjas väikesi järvi (Talli, Soolikse, Liivakse, Kihu). Kuplistiku lõunaosa on kaetud metsaga. Põhjaosas on rohkem põldusid. Kõrgemad tipud on Mudaniku ja Mäemõisa mäed. Põhjasõja-aegne Hummuli lahingupaik asub Hummuli mõisa […]