Aktiivne puhkus

  • Mellini puhkekeskus
    Leeli küla, Karksi vald
    Talisport
    Vajalik ette teatamine tel. +372 5103938; www.mellini.ee
  • Kiini talu puhkeküla
    Ainja küla, Karksi vald
    Kalapüük
    Kontakt: Tel. +372 184393; kiinitalu.wixsite.com
  • Lilli loodusmaja
    Lilli küla, Karksi vald, Viljandimaa
    Kontakt: 513 29 94, www.looduskeskus.ee
    Loodusmajas toimuvad lisaks projektipõhisele loodushariduslikule tegevusele ka RMK poolt tellitud ja finantseeritud loodushariduslikud programmid kõigile kooliastmetele.
    Loodusmaja juurest saab alguse 2,6 km pikkune RMK Lilli õpperada. www.rmk.ee
  • Sukahärma Märdi talu
    Veskimäe küla, Abja vald
    Ratsutamine
    Kontakt: +372 56 640 002
  • Paudi talu
    Veskimäe küla, Abja vald
    Põline metsatalu, vanad metsatööriistad ja nende kasutamine. Matkarada.
    Tel. +372 5265464; +372 53761728
  • Arumetsa puhkeküla
    Tarvastu vald
    Kliendid tuuakse kohale ja viiakse ära laevaga.
    Võrkpall, tänavakorvpall, looduslikul maastikul jalgpall, väli kabe ja male, pentanque, saun suur külakiik, ujumiskoht, kalastamine, kaatriga lõbusõit Võrtsjärvel ja Õhne jõel, kanuud, sõudepaadid, ujuv saun.
    Kontakt: +372 56222862.
  • Heimtali hobusekasvatus
    Heimtali, Pärsti vald
    Ratsutamine
    Kontakt: +372 50 22501; www.hobusekasvandus.ee
  • Hotell De Tolly
    Karja 6 , Tõrva
    Gepsimine, fotojaht, enigma
    Kontakt: +372 7633349, www.hotelldetolly.ee
  • Nava talu
    Lilli küla, Karksi vald, Viljandimaa
    Kontakt: 513 29 94, www.looduskeskus.ee
    Nava talu on kujunenud igasuviseks vabaõhuetenduste ja kontsertide korraldamise kohaks. Talu maadel juhatavad viidad retkelist kopraparki, kaitsealuste künnapuude ning Eesti – Läti piiril paikneva laulupiiriposti juurde.
  • Viljandimaa spordi- ja puhkekeskus Holstre-Polli
    Viisuküla küla, Paistu vald, Viljandimaa
    Kontakt: +372 436 7829; www.holstrepolli.ee

Bensiinijaamad

  • Euro Oil AS Lossimäe tankla avatud 24h
    Karksi-Nuia, Viljandi maakond
    Tel: 43 44 664
  • Alexela AS tankla avatud 24h – Abjas
    Abja-Paluoja, Raudtee tn 2
    Tel: 43 60 252
  • Alexela AS automaattankla Karksi-Nuias
    Karksi-Nuia, Pärnu mnt 2
    Tel: +372 5563 3311
  • Olerex AS TÕRVA TANKLA
    Tõrva, Valga mnt 72
    Tel: 6 100 169
    Avatud: 06.00-22.00
  • Olerex AS Soe tankla Tarvastus
    Tarvastu vald, Soe küla
    Tel: 6 100 185
    Avatud: 07.00-22.00
  • GT Kamara tankla Abjas
    Kamara, Abja vald 69304
    Tel: 43 64 555

Infopunktid

  • Karksi-Nuia Turismiinfopunkt
    Viljandi mnt.1, Karksi-Nuia, Viljandimaa
    Avatud: E-N 09.00 –17.00
    R, L 09.00 –15.00
    P suletud
    Telefon: +372 435 5527
    e-mail: turism@karksi.ee
    www.karksi.ee
  • Abja Maaturismi Infopunkt
    Pärnu mnt. 10, Abja-Paluoja, Viljandimaa
    Telefon: +372 436 4195
    Avatud: E-R 09.00 – 15.00
  • Tõrva-Helme Turismiinfopunkt
    Valga 1, Tõrva, Valgamaa
    Avatud suvehooajal
    www.torva.ee

Kunst ja käsitöö

  • Tarvastu käsitöökoda
    Posti 52 b, Mustla, Viljandimaa
    Kontakt: +372 436 6262, +372 53 80 7733
    Avatud on väikene müügilett, kust leiab kingituseks originaalseid käsitööesemeid.
    Avatud: T, K, R 14–19
    http://kasitookoda.tarvastu.ee/
  • KRISANNE OÜ

Kalda talu, Tänassilma, Viiratsi vald, Viljandimaa
Kontakt: +372 513 5313; www.krisanne.ee

  • MTÜ Mulgi Ukuvakk
    Abja – Paluoja, Pärnu mnt. 10
    Kontakt: 51 91 66 83; 4361156 mulgiukuvakk@hot.ee
    Avatud: E-R 9 – 15.00
  • Karksi-Nuia Aianduse ja Mesinduse Seltsi kauplus KADRI
    Karksi-Nuia, Viljandi mnt. 2a
    Kontakt: +372 433 1602
    Avatud: E-R 9-16, L 9-14, P suletud
  • LIIA POOD
    Karksi-Nuia, Rahumäe 2a
    Kontakt: 5811 8966
    Avatud: E-R 8-17, L 9-14, P suletud
  • MTÜ Lõuna-Mulgimaa kunsti – ja käsitöökoda
    Karksi-Nuia, Pärnu mnt. 1, II korrus
    Avatud ette helistades 56506138
  • Kunstnik Enno Alliku kodugalerii
    Loodusmaalid
    Uus tn. 13, Karksi – Nuia 69103, Viljandimaa
    Ette teatamisega tel. 434 1225, GSM 566 31522
  • Tekstiilikunstnik Kai Küti ateljee
    Siidisallid, -rätikud, -maalid
    Rahumäe 18, Karksi – Nuia 69102, Viljandimaa
    Ette teatamisega tel. 528 64 41
    http://www.katarina.pri.ee
  • Kunstnik Enn Alliku ateljee

Abstraktsed maalingud ja graafilised lehed.
Viljandi mnt. 2, Karksi-Nuia 69104, Viljandimaa
Ette teatamisega tel. 5119461

Tommi Sepikoda
Kontakt: 55669650;
www.sepikoda.fie.ee

Majutus

  • Paluoja puhkemaja
    Sarja tee 2, Abja-Paluoja, Viljandimaa
    Kontakt: +372 56654225; www.paluoja.ee
  • Abja Õpilaskodu
    Staadioni 4, Abja-Paluoja, Viljandimaa
    Ettetellimisel kuni 60 kohta
    Kontakt: +372 4347089; +372 5246160
  • Penuja külamaja
    Penuja küla, Abja vald, Viljandimaa
    Majutus kuni 5-le inimesele, lisavoodi võimalus. Kööginurk, internetiühendus, külakiik, lõkkeplats, grillimise võimalus.
    Kontakt: + 372 4362516
  • Vana-Kariste mõisa Õllekoda
    Päigiste küla, Halliste vald, Viljandimaa
    Seminariruumid, toitlustus, saun, kalastamine, paadid, kanuud, väligrill, palliplatsid, telkimine
    Kontakt: +372 4361617, +372 5148074; e-post: asta.libek@emu.ee
  • Udumäe turismitalu
    Kirikuküla küla, Helme vald, Viljandimaa
    Kontak: +372 76 71023, +372 51907502, +372 55674520; www.udumae.ee
  • Marja talu puhkekompleks
    Kirikuküla küla, Helme vald, Viljandimaa
    Kontakt: +372 76 71 489, +372 56 635 565, +372 56 214 774; www.marjatalu.ee
  • Taagepera Loss – hotell ja konverentsikeskus
    Helme vald, Taagepera küla, Valgamaa
    Kontakt: +372 76 66 390; www.taageperaloss.ee
  • Männi puhkemaja
    Helme vald, Jõgeveste küla, Valgamaa
    Kontakt: +372 5210355; e-post: mannipuhkemaja@hot.ee
  • Kivimäe turismitalu
    Helme vald Taagepera küla, Valgamaa
    Kontakt: +372 53304552; e-post: peeter@siseturism.ee; www.siseturism.ee
  • Järvesilma turismitalu
    Jeti küla, Hummuli vald, Valgamaa
    Tel +372 513 2507
  • Rahamäe puhkemaja
    Piiri küla, Hummuli vald, Valgamaa
    Tel: + 372 51 87305, E-mail: pihu@hot.ee
  • Mellini Puhkekeskus
    Leeli küla, Karksi vald, Viljandimaa
    Vajalik ette teatamine tel. +372 5103938; www.mellini.ee
  • Kiini talu puhkeküla
    Ainja küla, Karksi vald, Viljandimaa
    Kontakt: Tel. +372 184393; www.hot.ee/kiinitalu
  • Käbi puhkemaja
    Ainja küla, Karksi vald, Viljandimaa
    Kontakt: Tel. +372 43 33 272, +372 5113861; www.puhkemaja.com
  • Kiini-Hansu kodumajutus
    Kõvaküla küla, Karksi vald; Viljandimaa
    Majutus kuni 6-le inimesele, lisavoodi võimalus. Kööginurk, saun, grillimise võimalus.
    Ette teatamisega telefonil +372 5187554
  • Luuka puhkemaja
    Kooli 1a, Karksi-Nuia, Viljandimaa
    Majutus 44-le inimesele. Köök, dušš, telkimise ja grillimise võimalus
    Kontakt: +372 53541585; + 372 5249885
  • Puhkemaja Puhkus
    Ramsi küla, Pärsti vald, Viljandimaa
    Kontakt: + 37253488492; www.lekv.ee/majutus
  • Kivi turismitalu
    Ramsi, Pärsti vald, Viljandimaa
    Turismitalu asub teadaolevalt ühel suurimal Eesti energiaväljal.. Nõupidamisruumid, saun, palliplatsid, telkimine, rattalaenutus, petanque.
    Kontakt: +372 4340161; + 372 5245468; www.kivitalu.ee
  • Männiku metsatalu
    Intsu küla, Paistu vald, Viljandimaa
    Kontakt: +372 43 98 540; +372 53 432 884; www.metsatalu.ee
  • Kalda Puhkemaja
    Viisuküla, Paistu vald, Viljandimaa
    Kontakt: tel. +372 51 57 661; +372 43 67 854; www.kaldapuhkemaja.ee
    Viljandimaa spordi- ja puhkekeskus Holstre-Polli
    Viisuküla küla, Paistu vald, Viljandimaa
    Kontakt: +372 436 7829; www.holstrepolli.ee
  • Torupillitalu
    Riidaja küla, Põdrala vald, Valgamaa
    Kontakt:. +372 76 70 661, +372 52 78 149; www.torupillitalu.ee/
  • Kalasaare Talu
    Pikasilla küla, Põdrala vald, Valgamaa
    Kontakt: +372 52 494 28; www.kalasaare.ee
  • Suurelepa talu
    Kärstna küla, Tarvastu vald, Viljandimaa
    Kööginurk, kaminaruum, dušš, saun
    Kontakt: Tel +372 511 5422, +372 435 8357, +372 520 1036; www.hot.ee/suurelepa
  • Lusika turismitalu
    Ülensi küla, Tarvastu vald, Viljandimaa
    Kontakt: + 7243 58 035, +372 50 52 697; www.lusikatalu.pri.ee
  • Hotell De Tolly
    Karja 6 , Tõrva, Valgamaa
    Kontakt: +372 7633349, www.hotelldetolly.ee
  • Pigilinna hotell
    Valga 17, Tõrva, Valgamaa
    Kontakt: +372 7668727; www.pigilinna.ee
  • Ülle Kodumajutus
    Pargi 8, Tõrva, Valgamaa
    Kontakt: Tel. +372 7633777; +372 51903653; www.yllekodumajutus.ee
  • Airi Kodumajutus
    Valga 2a, Tõrva, Valgamaa
    Kontakt: Tel. +372 7632461; +372 5162233
  • Misjonimaja Hostel
    Aia 6, Tõrva, Valgamaa
    16 kohta, 4 kahekohalist tuba ja 2 neljakohalist tuba. www.torva.misjonimaja.eu.tt
    Kontakt: Tel. +372 5201997, Enn.Palmik@mail.ee
  • Spordiklubi Viraaž hostel
    Valga mnt. 76, Tõrva, Valgamaa
    10 kohta, üks koht 75.-krooni 5 kahekohalist tuba. Lisateenused: saun, solaarium, massaaž, spordisaal, jõusaal, kaljuronimissein, jalgrataste rent. www.hot.ee/viraaz
    Kontakt: +372 5127219

Muuseumid

  • Mõisaküla muuseum
    Jaan Sihveri 4, Mõisaküla
    Muuseumi ekspositsioon annab põhjaliku ülevaate Mõisaküla ajaloost, asula tekkimisest, siinsete ettevõtete toodangust, haridus- ja kultuurielust ning sporditegevusest
    Kontakt: +372 435 5607
    www.moisakyla.ee
  • Abja valla muuseum
    Posti tn. 3, Abja –Paluoja
    Abja valla muuseum kajastab valla rahva minevikku ja tänapäeva.
    Avatud K kella 15.00-18.00 ja N kella 11.00-14.00. Info telefonil +372 5392 6806
  • Mulgi külamuuseum
    Mulgi küla, Uue-kariste
    Muuseum kajastab Uue-Kariste valla Mulgi küla ajalugu. Kogutud on etnograafilisi esemeid ja Kosksilla kooli ajalooga seotud materjale. Vanas aidas on väljapanek vanadest taluesemetest.
    Avatud kokkuleppel.
    Kontakt: +372 520 4205
  • Kirjanik A. Kitzbergi tubamuuseum
    Leeli küla, Karksi vald
    Muuseumis saab tutvuda põhjalikult Kitsede suguvõsaga, Kitzbergi loominguga ja vallakirjutaja töötoaga.
    Avatud kokkuleppel.
    Kontakt: + 372 433 1116
  • Karksi külamuuseum
    Karksi küla, Karksi vald

Kajastamist leiavad Karksi kolhoosi aegsed sümboolikad, materjalid, fotod, esemed.
Külastamine etteteatamisega.
Kontakt: +372 53428070, +372 4332695, +372 4332736

  • Memme-taadi kamber
    Tutvustab noorematele pōlvkondadele endisaegset eluolu.
    Kontakt: +372 53428070, +372 4332695, +372 4332736
  • Heimtali muuseum
    Heimtali, Pärsti vald
    Muuseumikogud sisaldavad kohaliku koolieluga seotud materjale, dokumente, andmeid siitkandi kultuuritegelaste kohta ning lähiümbrusest pärit tööriistu. Eriti rikkalik on rahvusliku tekstiili kogu ja rahvakunsti-, kodukultuuri- ja kunstiaineline raamatukogu.
    Kontakt: +372 43 98 126
  • Kaasiku talu pitsituba ja muuseum
    Paistu vald
    Muuseumitubades on järelpõlvedele vaatamiseks välja pandud vanal ajal kasutusel olnud põllutööriistad, majapidamistarbed, esiemade peened käsitööpitsid ja mustrilehed. Pitsituba kroonib talu kunagise perenaise pruutkleit.
    Avatud kokkuleppel
    Kontakt: +372 43 58 918, +372 52 87 259
  • Helme koduloomuuseum
    Kiriku küla, Helme vald
    Muuseumis muutuvad näiliselt tühised asjad inimsaatuste elujälgedeks. Muuseumivarad toovad oma arvukuses esile siinsed eluväärtused, elatusallikad ja elulaadi.
    Avatud K-P 12.00-17.00
    Kontakt: +372 76 33 445, +372 52 82 264
  • Barclay de Tolly mausoleum
    Jõgeveste, Helme vald
    Barclay de Tolly lesk Helene Auguste Eleonore lasi Jõgevestesse ehitada mausoleumi. Mausoleumis asuvatesse sarkofaagidesse on maetud vürst Michael Andrea Barclay de Tolly ja tema abikaasa (surn. 1828) balsameeritud surnukehad. Mausoleumi kõrvale on maetud nende poeg Ernst Magnus August Barclay de Tolly (1798 – 1871) ja tema abikaasa Leocadie (1807 – 1852).
    Avatud kolmapäevast pühapäevani kella 10.00-17.00.
    Kontakt: +372 51 39 065.

Toitlustus

  • Mulgi Kõrts
    Pärnu mnt 14, Abja-Paluoja
    Kohti 60
    Kontakt: +372 5022121; +372 5032121; www.mulgikorts.ee
  • Kilpkonna trahter
    Jaama tn 2 Abja-Paluoja
    Kohti 60
    Kontakt: +372 5691 2616; www.kilpkonna.ee
  • Abja Gümnaasiumi söökla
    Abja tee 15, Abja-Paluoja
    Grupid ettetellimisega kuni 100 kohta
    Kontakt: +372 4361282
  • Kohvik Heim
    Rahumäe 2a, Karksi-Nuia
    Kohti 30
    Kontakt: +372 433 3527
  • Abja Tarbijate Ühistu restoran KARKSI
    Rahumäe 2b, Karksi-Nuia
    Ainult ettetellimsega telefonil + 372 4355292 või +372 1331791
  • Kohvik Pop!Cafe
    Rahumäe 1, Karksi-Nuia
    Kohti 26
    Kontakt: +372 504 0415; e-mail: eestikohvikud@gmail.com;www.popcafe.ee
  • Pubi Tantsivad Mulgid
    Viljandi mnt 2a, Karksi-Nuia
    Kohti 30
    Kontakt: +372 5695 3228
  • Metsarõõmu toidutare
    Sultsi küla, Paistu vald
    Kohti 50
    Kontakt: +372 56644990; e-mail: metsaroomu@hot.ee
  • Tünni Kõrts
    Mustla, Posti tn 27
    Kontakt: +372 43 66 490; +372 43 66 589
  • Restoran Goodewind
    Tartu 2a, Tõrva
    Kontakt: +372 56626393,
    www.hot.ee/restorangoodewind
  • Hotell De Tolly restoran-baar
    Karja 6, Tõrva
    Kontakt: Tel. +372 7633349,
    www.hotelldetolly.ee
  • Pigilinna hotelli kohvik
    Valga 17, Tõrva
    Kontakt: +372 7668727,
    www.pigilinna.ee
  • Bistroo
    Valga 76, Tõrva
    Kontakt: Tel. +372 7632238
  • Musta Kõutsi Kõrts
    Valga 1, Tõrva
    Kontakt: +372 7690229, +372 5205588
    www.mustkouts.ee
  • Kesklinna kohvik
    Valga 4, Tõrva
    Kontakt: +372 7663623
  • Viljandimaa spordi- ja puhkekeskus Holstre-Polli
    Viisuküla küla, Paistu vald, Viljandimaa
    Kontakt: +372 436 7829
    www.holstrepolli.ee

Ajalooline ülevaade

AJALOOST

Kultuuriloolise Mulgimaa põhituumiku moodustavad Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad ning mõningane osa Viljandi ja Saarde kihelkondadest. Mulgimaa ajaloolis-kultuuriline piirkond on välja kasvanud Sakala muinasmaakonna lõunaosast ja asub tänaste Viljandi, Valga ja Pärnu maakonna territooriumil. See ala langeb kokku piirkonnaga , mille asukad kõnelesid (vähesel määral kõnelevad veel praegugi ) mulgi murret.

Muinasaja lõpuperioodist eristavad ajaloolased tänase Mulgimaa alal peamiselt nelja piirkonda. Kõige selgem neist on Alistekund e Aliste muinaskihelkond, mida on mainitud ka “Henriku Liivimaa kroonikas”. Lisaks Halliste kihelkonnale hõlmas see ka Ruhja ümbruse kuni Säde jõeni ning tõenäoliselt ka Karksi ala. Muistse kihelkonna võis moodustada ka Helme piirkond, mille asustuskeskuseks oli Helme-Tõrva ümbrus. Siia arvatakse kuuluvat ka Tarvastu ümbrus. On ka arvamusi, et Paistu ja Tarvastu olid omaette muinaskihelkonnad. On tõenäoline, et Mulgimaa alad olid Viljandiga tugevemalt seotud (resp allutatud) kui Põhja-Viljandimaa alad.

Pärast Muistset vabadusvõitlust läksid Lõuna-Sakala alad Mõõgavendade ordu, hiljem Saksa ordu Liivi haru (Liivi ordu) valdusse. Siinseteks kõrgemateks ordu esindajateks said Karksi foogt (Halliste, Karksi, Helme; 1535 läks ordumeistri otsealluvusse) ja Viljandi komtuur (Paistu, Tarvastu). Mulgimaa piirides asusid Tarvastu linnus (Viljandi komtuuri majandusmõis), Karksi linnus (ordusõjaväe varustuslinnus; K. Alttoa, VMAR 2008) ja Helme linnus.

Nii muinas- kui ka keskaegse asustuse ja taluelu kohta on vähe teada, kuna kirjalikke allikaid napib ning arheoloogilises mõttes oli Mulgi ala pikka aega eikellegimaa (H. Valk, Mulgi Instituudi I konverents).

Pärast Liivi sõda ning Poola-Rootsi sõdadeperioodi ning demograafilist katastroofi järgnes pikk stagnatsiooniperiood.

Praegusel Mulgimaal asub 11 omavalitsust: Abja, Halliste, Paistu, Pärsti, Tarvastu, Karksi, Helme, Põdrala ja Hummuli vald ning Tõrva ja Mõisaküla linn.

Üsna levinud arvamuse kohaselt hõlmab Mulgimaa tervet Viljandimaad – Paistu, Kõpu, Viljandi, Tarvastu, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere , Põltsamaa kihelkonda; Helme kihelkond Valgamaalt ja Halliste ning Karksi kihelkonda endiselt Pärnumaalt

Seda nimetatakse Suur-Mulgimaaks

MULKIDE PÄRITOLU

Praegu loetakse mulkideks ja selle on ka Mulgi Kultuuri Instituut võtnud enda tegevusala piirideks just vanema kultuuriloolise Mulgimaa ala – 5 kihelkonda

Aga esimese ametliku määratluse andsidki mulgid ise omale just Suur-Mulgimaa piiride järgi ja seda tegi 1934. aastal Tallinnas asutatud Mulkide Selts, öeldes oma põhikirjas nii:

Mulgi päritolu loetakse need eestisoost Vabariigi kodanikud, kelle esiisad on teoorjuse lõpetamise ajal, so 1860 aastate ümber seisnud Viljandimaa valdade või Valgamaa Helme kihelkonna valdade, või Pärnumaal Halliste ja Karksi kihelkonna valdade nimekirjas. Ema päritolu loetakse mulgiks ainult üks põlv. Mulgimaale sisserännanute, teiste eestisoost Vabariigi kodanikkude lapsed loetakse ainult siis mulkideks, kui nad Mulgimaal on sündinud, üles kasvanud ja omavad Mulgimaal kinnisvara. Ilma viimase nõudmiseta loetakse vaid Mulgimaale sisserännanute lapselapsed mulkideks, kui nad Mulgimaal sündinud ja üles kasvanud ! (tsit. Eckbaum 1939)

KUST ON PÄRIT SÕNA MULK?

Hõimunimi mulk ei saa olla väga vana, igatahes ei ole seda kirjas 1808 aastal ilmunud A.W. Hupeli eesti-saksa sõnaraamatus. Esmakordselt on see nimi kirjanduses kasutusel F.J Wiedemanni sõnaraamatus (ilmunud 1869)

Tegemist olla läti laensõnaga (läti keeles mulkis – loll, tobu) mis alul olnud hüüd-ja sõimunimi aga hiljem kaotanud oma halvustava tähenduse ja muutunud hõimunimeks

Fakte ajaloost

Esimene talu Eesti-ja Liivimaal osteti pärisomandisse Abja rüütlimõisast 1853 a.
Esimene mõis osteti eestlase poolt 1868 a. Helme kihelkonnas Roobe mõis
Talle järgnes 1870 Peeter Vidriks, kes ostis Penuja mõisa ja 1872 Abja –Vanamõisa ostnud Andreas Palenberg
1870 aastaks oli Liivimaa kubermangus ostetud pärisomandisse 26% taludest (Halliste kihelkonnas 94 %), samas Eestimaa kubermangus vaid 5,5 % taludest.

KUST TULI MULGI JÕUKUS?

LINAKASVATUS

1861 alanud Ameerika Kodusõda jättis Euroopa tekstiilivabrikud ilma toorainest – puuvillast. See asendati kiiresti kohapeal kasvava toormega – linaga. Kasvav nõudlus tõstis lina hinnad kiirelt kõrgeks ja see võimaldas talusid välja osta.

Linakasvatuse üks probleem on aga see, et taimena kurnab lina maa ära. Maksimaalselt kahel aastal järjestikku on võimalik lina ühel-samal maalapil kasvatada. Asi läks niikaugele et rukist ja muud teravilja oli vaja mõisast juurde osta ja mõisnikud keelasid lausa 50 % maast lina kasvatada (päriseks ostmata taludes) Tuli ette ka juhuseid, kus juba tärganud linaoras mõisa poolt hävitada lasti, sest talumees oli enamuse maast selle alla külvanud . Seega tekkis vajadus maid juurde rentida või siis osta. Kaugemalt juurdeostetud talud olid mulgist peremehele vaid teenimisallikas ja kõik muu põllumajandus jäi soiku. Sulastena ja päevatöölistena tööd saanud talupojad aga ei leidnud muul ajal tegevust ja seega ka mitte teenistust. Tekkis suur sotsiaalne ebavõrdsus, kus peremees eristus sulasest üha enam

19. sajandi lõpuks oli talupere niivõrd lahku kasvanud , et pererahvas ja sulasrahvas elas ja sõi eraldi. Sulastele jäi kas häärberi väiksem osa, kehvemini viimistletud ruumid, mida kutsuti peretoaks , kus nad said ise ka süüa teha, või siis ehitati taluõuele ja ka eemale teenijatemajad (Mulgimaal nimetati alataredeks) Linakasvatuseks vajalikku maad võeti sulastest muudkui vähemaks ja vähemaks, nii et tihtilugu sai teenija pidada vaid aiamaad. Töö eest hakati tasuma kindlalt kokkulepitud palgas. Taluperede sotsiaalne diferentseerumine paistis välja nii suhtumises kui elu-olult. Teenija -ja sulasrahvale peeti ebasündsaks ja andestamatuks kanda linlikke, poest ostetud riideid, neid võisid kanda vaid pererahvas. Eluasemed olid erinevad – kui peremees ehitas endale uue, kahe korstnaga häärberi (mis seisis teistest hoonetest eraldi), siis isegi uus, ehitatav sulasemaja oli enamjaolt rehetare põhimõttel, kus ka laut elamuga ühe katuse all oli.

Enamjaolt elas sellistes mulgi suurtaludes 3-4 lastega peret. Peremehe pere kõrval võis seal elada ka tema vend või õde oma perega, kuid neil puudusid õigused maale ja otsustamisele ning olid põhimõtteliselt teenijad. Lisaks veel peredega sulaseid, kes olid tihtipeale ka paljulapselised. Mida aeg edasi, seda rohkem hakati eelistama veel vabasid poisse ja tüdrukuid, neile pidi vähem maksma, kuna puudus vastutus pere toitmise eest. Keskmiselt suures mulgi talus elas 20 – 30 inimest, suuremates kuni 50.

Selline suurmajapidamiste rohkus ja talude uhkus tõi kaasa silmnähtavalt suurema hävingu kui teistest Eesti piirkondades. Nõukogudeaegsed küüditamised ei viinud siit küll rohkem inimes kui mujalt aga paljud suurmaaomanikud põgenesid hirmuga Läände ja neil kes Siberist tagasi tulid, ei lubatud tihtipeale tagasi oma kodukanti naasta, vaid suunati teistesse riigi piirkondadesse. Suured talud muudeti kähku kolhooside keskusteks ja kontoriteks, kompleksidesse ehitati juurde uusi hooneid ja aegade paranedes koliti nendest välja veel parematesse ja uutesse kompleksidesse. Ühepere koduna kasutamatuks muudetud mulgi suurtalud jäid tühjaks ja enamjaolt lagunema.

Vaatamata Mulgimaa tormilisele majanduslikule arengule 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul jäi mulk paradoksaalsel kombel ise väga konservatiivseks ja alalhoidlikuks ning kõige enam avaldub see materiaalse kultuuri valdkonnas, eelkõige aga rahvarõivaste juures.

Mulgi rahvarõivad säilitasid 19. sajandil mitmeid väga vanu rõivaelemente nagu puusapõll, linik, sõba (kõrik), mulgi rätt, vaipseelik (sõba, sõuke), pallapool jne. Eriti alalhoidlik rõivamoodide ja kaunistusviiside poolest on olnud Lääne-Mulgimaa Halliste ja Karksi kihelkonnad. Sealne rahvarõivas püsis peaaegu muutumatuna kuni rahvarõivaste kasutuselt ärajäämiseni ja seda eriti Hallistes. Siin kantud poolrattaga või kaukaga hamed (särgid) ja vammused säilitasid veel 19. sajandi keskpaikugi oma arhailise lõike.

Arhailistel rõivaosadel esinev taimeaineline mulgi tikand omas teistsugust ilmet – oli muistne. Selle tikandi erinevus seisnes ornamendis, selle ainestikus, värvustes ja tikkimistehnikates, teda esines sõbadel, puusapõlledel, põlledel, mulgirättidel ja suurättidel. Seesuguse tikandi kompositsioonivõtted kandsid keskaegse väljenduslaadi pitserit. Eelkõige väljendus see üksikmotiivide kasutusviisis, mil motiivid paiknesid romaani ja gooti dekoorile iseloomulikult üksteise kõrval, kokkusulatamata ning seejuures ka ajastule väga tüüpilises süsteemis.

Paistu, Tarvastu, Helme kihelkonnad kuulusid etnograafiliselt Lõuna-Viljandimaa Ida-Mulgimaa rühma, mille keskuseks on traditsiooniliselt peetud Tarvastu kihelkonda. Siit ulatus mõju Paistu, osalt Helme ning Viljandi kihelkonnast Päri ja Viiratsi valda. Mulgi idaosa, eriti Helme kihelkond, oli vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised. Siin said varem üldiseks ka näiteks uuemat laadi mitmevärvilised, eriti punaste kirjadega kindad. Iseloomulik sellele piirkonnale nagu Lõuna-Eestile üldse oli aga geomeetriline kiri. Erinevalt Hallistest ja Karksist, kus veel 19. sajandilgi kaunistasid vanad taimeainelised tikandikirjad nooriku- ja pulmarõivaid, esines seesuguseid tikandeid Tarvastus vähem. Siin valitsesid erilaadsed punased, mõnede taimeliste sugemetega geomeetrilised kirjad. Nähtavasti peegeldas antud pilt vastavate tumedate taimmustrite varasemat laiemat levikut ning nende järk-järgulist taandumist Tarvastu punaste geomeetriliste kirjade ees. Uuendustele suhteliselt vastuvõtlik Helme kihelkond erines mitmeski osas teistest Mulgi kihelkondadest. Näiteks puuduvad siit andmed omanäoliste, peene labasekoelise linase keskosaga õlalinikute kohta, mida kanti kõigis ülejäänud Mulgi kihelkondades ja millel otstesse olid sissekootud jämedamast mustjassinisest ning peentest punastest villastest lõngadest reljeefsed triibud. Samuti ei kodunenud siin Hallistes, Karksis, Tarvastus ja Paistus ülipopulaarsed ruudulised viielõngalised tekid, vaid kanti visalt musti sõbasid. Peakatete osas võtsid Helme naised naaberkihelkonna Rõngu eeskujul omaks väikese tülltanu ja pikk-kuue kõrval kodunes siin ka kampsun.

Küsimusele, miks erinesid teineteisest nii palju Halliste-Karksi ühelt poolt ning ülejäänud Mulgimaa teiselt poolt, miks oli Mulgi talupojakultuur võrreldes ülejäänud Eesti ja isegi lähinaabritega nii vanapärane, pole ammendavat vastust leitud.

Huvitavat lugemist

NALJU MULKIDEST

Uhke ja iseteadlik

Ühte Abja ümbruskonna tallu tulnud -veel õndsal tsaariajal- põllumajanduslik instruktor, kes olnud oma tavalisel ametialasel käigul.
Noor ametnik sõitnud rattaga talu usseväratist sisse ja küsinud esimeselt vastutulijalt, et kas peremehega kokku saab. Küsitav olnudki peremees ise. Kere ja meele poolest kaugelt teistest üle ja eluvaatelt üdini iseteadlik mulk.
Peremees võtnud piibu suust ja vaadanud silmi pilutades võõrale otsa. Siis hakanud pärima, nagu see on mulgi mood, kes kunagi ei taha oma asjaliku vastust raisata, enne kui ta ei tea, kellega tal tegu on.

– „Oled kuskilt kavempelt võh?”
– „Kaugelt ikka jah,” vastanud võõras. „Olen konsulent.”
– „Soo? Sis oled sedä talupidämise tarkust õppin tõiste jaos kah?”
– „Noh, eks ole ikka õpitud ka, niipalju kui tarvis…”
– „Soo? Ju sis sul omal iki om talu kah?”
– „Ei, talu mul omal küll ei ole.”
– „No esäl iki om?”
– „Ei isal ei ole ka.“

Peremehe olek ja ülespidamine muutund nüüd juba õige kõhklevaks.
– „Aga raha sul iki om? Hoiukassan?”
– „Kus meietaolisel nüüd raha või…” ujetsenud kontsulent. „See palganatuke kulub niisama näpu vahelt ära.”
– „Soo? Sis sul raha ei oleki? Ei ole talu, ei ole raha?”
Ja pöördunud kohe ümber ning hakanud aeglasel sammul astuma tare poole. Ussel askeldanud parajasti suviline-poiss vankri kallal.
Minnes lausunud talle peremees:
– „Kuule, Jaan, vaata, siule om küläline tullu.”

Ihne ja kokkuhoidlik

Võtnud Helme mulk omale ükskord naise Tarvastu kihelkonnast. Pulmad peeti uhked ja vägevad – kolm päeva söödi ja joodi. Olnud aga juba uuemad ajad ja ka maainimeste kõrvu oli kostunud kuuldused peenest kombest – et noorpaarid käivad pulmareisil. Otsustatigi siis et minnakse pulmareisile Tallinna. Aga kuna peig oli Tallinnas juba korra käinud, siis läks pruut üksi.

VI Õisu sepikoda – Õisu mõis – matkarada – Halliste – Kosksilla – Abja-Paluoja – Penuja

1. Õisu sepikoda

Õisu mõisa tänaseni heas korras sepikoda on ehitatud 1893. aastal vana sepikoja kohale. Endine sepikoda jäi areneva mõisa vajadustele kitsaks ja nii rajatigi Õissu tolle aja üks suuremaid sepikodasid Eestis. Töökohad loodi kehele sepale. Sellest annavad peale sepikoja ruumikuse tunnistust ka kaks kollet ääsil ja kaks lõõtsa pööningul. Sepikojas ja sepapere eluruumides on säilitatud XX saj. alguse interjöör. Eksponeeritakse ajastukohaseid tööriistu ja tarbeesemeid. Sepikojas korraldatakse seminare, teemaõhtuid, ärikohtumisi ja õpilastele ajalootunde.

2. Õisu järv

Ovaalse kujuga Õisu järv paikneb Rimmu ürgorus. Järve absoluutne kõrgus on 45,5 m, pindala 193,4 ha, sügavus 4,3 m (keskmine sügavus 2,8 m).

Järve kaldad on madalad, turbased, lõuna pool ääristatud õõtsikuga. Põhja katab enam kui 2 m paksune mudakiht, ainult kirdes leidub kõva liivast põhja.

Järvest on leitud haruldast veetaime – niitjat penikeelt. Kaldavöötme põhjas kasvab suurel hulgal väga haruldast reliktset koloniaalset rohevetikat – järvepalli.

Õisu on ümbruskonna parim kalajärv. Kalastikus on esikohal latikas, koha ja haug.

3. Õisu jõeoru matkarada

Õisu mõisa juurest juhatavad sildid Õisu jõeoru matkarajale, kuhu on ehitatud vaateplatvormid, paljandite juurde viivad trepid ja sillad üle Vidva oja, seatud puhkamiseks pingid. Laudtee on vaid raja alguses. Teerajal on viidad, mis juhatavad olulisemate vaatamisväärsuste juurde. Matkaraja pikkuseks on 3 kilomeetrit.

Matkaraja üks omapärasemaid vaatamisväärsusi on liivakivipaljandisse lõigatud reljeef «Veekandja neitsi». Seda saab vaatama laskuda mööda treppi. Kuigi varingu tagajärjel või mõne pahareti käe läbi on kunstiteos ülaltpoolt kaela hävinud, jätab paljandisse tahutud naisekuju erakordse mulje. Taies valmis 1938 aasta suvel ja taiese looja oli tolleaegse Tartu Kõrgema Kunstikooli õpilane Elsa Põld.

4. Õisu mõis ja park

Õisu mõis (Euseküll) rajati 16. sajandi keskel. 1744. aastal kinkis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna mõisa admiral Peter von Siversi lesele. Von Siversite aadliperekonna omandusse jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. 18. sajandi keskel, Friedrich Wilhelm von Siversi ajal, toodi mõisasüda praeguseni säilinud paika, kuhu järgnevatel kümnenditel püstitati Lõuna-Eesti üks kaunimaid ja stiilipuhtamaid barokk-komplekse. Tollal püstitatu on Õisus suuresti alles ka praegu.

Võõrandamisjärgselt alustas mõisas 1922. aastal tööd piimanduskool. Selle järglane Õisu Toiduainetööstuse Kool tegutses mõisas aastakümneid. Viimati kuulus mõis Olustvere Tehnika- ja Maamajanduskoolile. Haridusministeerium müüs mõisa 2008. aastal eravaldusse.

Õisu park on kujundatud aiaarhitekt Georg Kuphaldti projekti järgi inglise stiilis pargina. Park on liigirikas, esineb umbes 85 puu- ja põõsaliiki, nende hulgas kanada kuusk, amuuri korgipuu, dalekardia kask, suureleheline tobiväät ja vabariigi üks suuremaid ussikuuski. On ka hästikujundatud kiviktaimla. Faunat esindavad pargis viinamäe- ja puuviljateod. Pargi alumine osa planeeriti terasside, alleede ja korrapäraste tiikidega, esiväljak aga kujundati vabakujuliseks.

1967. aastal täiendati parki uute istikutega, süvendati tiike ja rajati kuivenduskraave.

Pargi uhkuseks võib pidada nelja elupuud peahoone taga. Parki rikastavad skulptuurigrupp „Noorus” ja purskkaev.

5. Kosksilla – Mulgi muuseum

Kosksilla kooli hoovis olevas aidas avas Mulgi küla muuseum uksed 1. septembril 1993. Aidas on väljapanek vanadest taluesemetest. Koolimajas asuvas muuseumitoas tutvustatakse varasemat koolielu. Külastamiseks tuleb helistada 5204205

6. Eakatekodu „Mulgi häärber“

Puka – keset Halliste alevit seisab torniga maja, mille lasi sinna ehitada XIX sajandi lõpul linakaupmees Mathiesen. Puka nime sai hoone hilisema peremehe järgi. Vene ajal mahtus sinna terve sovhoosikeskus. Hoones on olnud ka korterid, telefonikeskus ja arhiiv. 1950. aastatel peeti seal masina-traktorijaama. 1990. aastate algul oli häärber Halliste valla munitsipaalomandis, nüüdseks on erakätes ja üles ehitatud.

Et üks linakaupmees endale niisuguse maja ehitada võis, pidi ta olema väga rikas ja edukas.

Praegu on hoone erakätes ja seal tegutseb eakatekodu.

7. Halliste kirik , kool ja surnuaed

Halliste on Sakala üks vanemaid kihelkondi. Juba 1211. aastal kirjeldab Läti Henrik oma Liivimaa kroonikas rüüsteretke Alistegundesse.

Jaan Jung on arvanud, et Alliste või Alluste tähendas algselt madalat maad.

Halliste kihelkond hõlmas nüüdse Abja ja Halliste valla ala. Halliste muinaskihelkond (Aliste ehk Alistegunde) hõlmas ka hilisema Karksi kihelkonna. Orduajal, XIII sajandist kuni 1561. aastani kuulus piirkond Karksi foogtkonda. Iseseisev Halliste kihelkond võis sündida 1448. ja 1504. aasta vahel.

Halliste kirikut on esmakordselt mainitud 1504. aastal.

Sõdades korduvalt kannatada saanud, põlenud ja ümber ehitatud kirik rekonstrueeriti 1867. aastaks neoromaani vormidesse.

Viimati muutus kirik varemeiks 28. aprillil 1959. aastal, mil see süttis kirikla õuel okste põletamisel tekkinud sädemeist.

1989. aastal alustati kiriku taastamist. Õpetaja Kalev Raave ennastsalgava organiseerimistöö ja arvukate annetuste toetusel valminud kirik pühitseti 1991. aasta jõulude ajal. Altarimaali „Kristus” on Halliste kirikusse loonud kunstnik Jüri Arrak (1990). Maali „Püha Anna Neitsi Maarjaga” autor on samuti Jüri Arrak (1991). Skulptuuri „Halliste ema” on loonud skulptor Aime Kuulbuch (1991).

Kiriku lähedal Kulla küla piiril on 1776. aastal rajatud Halliste surnuaed, mis on suurim Viljandimaa maakalmistu.

Halliste surnuaia lääneosas puhkavad August Kitzbergi vanemad Peeter ja Leena Kitzberg. Nende kalm on Abja paruni Stackelbergi matmispaigast kümmekond meetrit lõuna pool.

Just Halliste surnuaial hakkab silma üks joon, mida mujal Eestis ei näe. Mulgi peremeeste hauasammastel on alati kirjas koht või talu, mida mees on pidanud.

Halliste surnuaial puhkab ka Penuja mõisahärra Peeter Widriks (1817-1879).

Isikud

  • Friedrich Karl Akel (1871-1941) oli silmaarst, Eesti Vabariigi saadik, välisminister, riigivanem, riigikogu liige, Põhja-Balti Arstide Seltsi ja Tallinna Rahvahariduse Seltsi juhatuse liige, spordiseltsi „Kalev”, teatri osaühingu „Estonia” ja Tallinna Eesti Seltsi „Estonia” esimees, Krediidipanga nõukogu esimees, Konsistooriumi abipresident ja Eesti esindaja rahvusvahelises olümpiakomitees.
  • Kalev Raave (1926-2004) Halliste kirikuõpetaja, Halliste kiriku renoveerimise organiseerija, Riigikogu saadik. On kirjutanud mitu raamatut Halliste kohta.
  • Jaan Rannap sündinud 1931. aastal. Lastekirjanik.

8. Abja-Paluoja

Vaata marsruut 1.

9. Penuja õigeusu kirik

Penuja Kõikide Pühakute Kirik õnnistati 12. juulil 1873. aastal. Samaaegselt valmisid ka maja preestritele ja preestri abidele ning koolimaja. Siin oli õigeusu kihelkonnakool ja abikool. Endises koolimajas on Penuja külamaja.

10. Penuja mõis ja tamm

Läbi aegade on ostu, pantimise ja pärimise teel Penuja mõis sageli omanikke vahetanud. 1870. aastal ostis selle 20 800 rubla eest Abja valla mees Peeter Widriks, kellest sai üks esimesi eesti soost mõisnikke.

Praegu on peahoonest alles varemed, ka kõrvalhooned on üsna kehvas seisus.

Säilinud on Penuja mõisapark. Selles on Penuja tamm, mille ümbermõõt on 449 cm ja kõrgus 28 meetrit. Penuja ümbrus on muististerohke ala. Siin on mitu kalmekohta ja rahvapärimustega seotud kohti.